Eesti Naisüliõpilaste Selts on vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis,
asutatud 1911 ning taasasutatud 1988. Meie eesmärk on arendada oma liikmeid vaimselt
ja seltskondlikult, tugevdada akadeemilist kuuluvust ja järjepidevust. Meie põhimõteteks
on demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus.

AJALUGU

1911 Asutamine

Naisüliõpilane oli täiesti uus nähtus tolleaegses ühiskonnas, meesüliõpilased nägid temas võistlejat tulevasel
tööpõllul. Viimased seletasid, et naisüliõpilane ei ole võimeline teaduslikuks tööks, või kui ta seda on, siis ei
kõlba ta naiseks ja emaks, sest ta jätab ülikoolipingile oma ”naiselikkuse”.

Asutajaliikmed: Linda Marie Eenpalu, Amalie Krims-Kotkas, Lydia Mahlstein-Männik,
Lucie Martna-Nipman ja Aleksandra Pedusaar.

Meid eristab teistest naisüliõpilasorganisatsioonidest kindlasti ajalooline taust. Selts loodi selleks,
et end üleni meestekeskses ülikoolis kehtestada ja võidelda välja võimalus kõrgharidust omandada.
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutamine oli toona väljakutsuv tegu. Mõte akadeemilisest naisest oli sajandi
alguses veel võõrastav, koguni nõnda, et 1905. a algatati rektor Passeki vastu naisvabakuulajate
ülikooli vastuvõtmise tõttu kriminaalasi. Täieõiguslike üliõpilastena naised ülikoolielus osaleda
ei saanud ja diplomit neile ei väljastatud. Naise hariduse tipuks peeti gümnaasiumiharidust,
kuid õppida oli siiski võimalik arsti- ja loodusteadusi õpetava Rostovtsevi Eraülikoolis ning
Jassinski ajaloo-, keele- ja õigusteaduse Kõrgematel Naiskursustel.

Seda, et Jassinski ja Rostovtsevi naiskursustel osalejad kokku tulla julgesid plaaniga
luua naisüliõpilasi ühendav Selts, tuleb lugeda ajajärku arvestades ääretult südikaks teoks.
1913 aasta: Seltsi registreerida polnud esialgu võimalik ning olude sunnil tegutseti mõnda
aega Noor-Eesti raames Eesti Naisüliõpilaste Rühmana.

Hiilisime, protokolliraamat kaenlas, mööda õhtusi Tartu tänavaid. Selline põrandaalune elu oli
omajagu põnev, Seltsi tegevusele ning arengule polnud see aga muidugi soodus.

Vähe sellest, et Seltsi ei tunnustatud ametlikult, ei olnud alguses kontaktist huvitatud ka tolleaegsed
meesorganisatsioonid. Alles 1916. aastal vahetati esmakordselt nimekirju EÜSiga ning 1917. aasta
sügisel
ka juba kõigi vanemate akadeemiliste organisatsioonidega.

VABADUSSÕDA (1918-1919)

1919 aasta, 14. november. Põhikirja kinnitamine Tartu Ülikooli valitsuse poolt.
Pärast Vabadussõda jätkati tegevust juba eesti keeles. ENÜS sai täieõiguslikuks
akadeemiliseks organisatsiooniks, olles toona ainus naisorganisatsioon Eestis.
ENÜSil kindel positsioon teiste akadeemiliste organisatsioonide hulgas.
See oli küllaltki suur ja vabameelse hoiakuga.

MEENUTUSED

…meenub vana armas Tartu romantilise Toomemäe ja varemetega, Tähtvere park ”Vanemuise” aiaga,
kuid kõigepäält Tartu ülikool oma kirju üliõpilasperega.

…kogu viimse kooliaasta olime unistanud vabast ja toredast tudengielust ning ”vaimukõrgustesse”
pääsemisest. Nüüd olime küll üliõpilased, kuid elu näis kogu oma oodatud sära olevat kaotanud.
Kooliühiskonnast, kus olid juba tuntud ja tähtis lõpuklassi õpilane, olid langenud üksikuks ja
kõigile tundmatuks nooreks tudengiks.

…püüdsid ju küll näida vana ja vilunud ses õhkkonnas, kuid igal sammul varitsesid sissekukkumised.
Paari kooliõega püüdsime esimesel päeval tutvuda linnaga, korraga olime nii segi, et ei teadnud
üldse enam, kuhupoole sammud seada. Agaraim meist peatas esimese vastutulija ja küsis:
”Palun ütelge, kus asub Tartu ülikool?” Olime häbist punased, kui lahke vastutulija ütles,
et oleme just ülikooli nurga taga.

…otsustasime minna tutvuma vanima ja suurima naisorganisatsiooniga, kelle põhimõtteidki
pisut tundsime ja kus oli tuttavaidki ees.

…olime üsna aegsasti maja läheduses ja vaatasime, kas keegi läheb juba sisse – tont neid
akadeemilisi veerandeid teab, millal ja kus neid peetakse.

…vahepeal tuli Seltsi lipata vaatama, mis seal sünnib. St tavalisel hommikupoolel ei
sündinudki midagi erilist. Mis seal muud võiski juhtuda, kui et mõned istusid ja lugesid
ajalehti või ajakirju, mängisid ping-pongi või ajasid juttu, aga sisse ja välja tuli mitu
korda seerida.

…pisut harjumatu oli ju enam kui 100 inimesega korraga sinasõbraks saada, hiljem aga läks
see niisuguse hooga, et kippusid võõraidki sinatama.

…vaheldust tavalistesse laupäevaõhtutesse tõid teiste organisatsioonide külaskäigud.
See oli omamoodi seltskondlike võimete ja oskuste harjutamine, kuid igakord polnud seegi kerge.
Veel praegu mäletan üht õnnetut noormeest, kes ei julgenud loobuda ainsast pähetulnud
teemast – tapeetidest. Higist laupa kuivatades kõneles ta tapeetidest igas toas ja võrdles
neid üksteisega.

…Miina Härma sünnipäevaks oli kombeks teda hommikul käia üles laulmas. Tema loodud Seltsi
laul nõudis lauljatelt õige suurt hääleulatust. Kui me siis varahommikuste pooluniste häältega
selle ukse taga ette kandsime, tuli Miina Härma muheledes lagedale ja ütles, et tulen vaatan,
palju teid siin õige on, laul kõlab õige mitmekesiselt.

…käisin täiesti absurdsel kellaajal Seltsis – 2.30, kuna sattusin mööda minema.

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON

1940 1.augustil andsid Nõukogude okupatsioonivõimud käsu likvideerida kõik
üliõpilasorganisatsioonid. Algas varjusurma ajajärk ENÜSi ajaloos.

…mäletan, et neljakümne esimesel aastal kutsuti mind Seltsi.
Oli viimane õhtu, hästi kurb õhtu. Paluti võtta mälestuseks tass, alustass ja leivataldrik…

ENÜS paguluses

… oli tormine, kõik paadisolijad olid märjad, paljud merehaiged. Kõik oli nagu halb unenägu.

Sõja käigus emigreerunud lõid koondised oma uutes asukohamaades Rootsis, Ameerika Ühendriikides,
Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias
. Väliskoondised hakkasid koondama eesti soost akadeemilisi
naisi. Ajal, mil Eesti oli okupeeritud, sai ENÜSist ülemaailmne organisatsioon, mis tegutses
samadel alustel ja samade ideaalide kohaselt kui kunagi Eestis. Väliskoondiste roll ENÜSi
ajaloos on äärmiselt oluline – tänu neile on tagatud ajalooline järjepidevus ja elus hoitud
olulised traditsioonid.

ENÜS Rootsis

… peeti noortetunde, tuletati meelde Gaudeamust ja teiste laulude sõnu.
Pea ükski koosviibimine ei möödnunud siis lauluta.

… naeruga meenutati Eestis tehtud naljanumbreid ja haarati meidki kaasa uute tegemiseks.

ENÜS Eestis


Hakati võimaluse piires salaja koos käima: alguses kohtuti ettevaatlikult väikeste rühmadena kohvikutes,
hilisematel aegadel julgeti juba suuremal arvul kokku tulla, näiteks koguneti üksteise kodudes
sünnipäevade nime all, tähistati aastapäevi, korraldati suvepäevi.

… arvan, et see oli aastal 1961. Kuulsin, et Seltsi juubelit kavatsetakse nii Tartus kui Tallinnas,
ning otsustasin Tallinnasse Tartut esindama minna. Võtsin Tartust koogimaterjali kaasa ja sõitsin kohale.
Koguneti Olli Oleski juurde, kes elas Luise tänavas.

… toas oli nii külm, et istuda oli raske. Kogunesime kõik ümber suure laua ja rääkisime, nagu ikka,
kõigest – oli ju vahepeal päris palju juhtunud. Toas oli ka kuusk, sest varsti olid tulemas jõulud,
ja me laulsime jõululaule, mis kõik sel ajal keelatud olid. Alustasime vist Gaudeamusega ja lõpuks
laulsime Lahkumise laulu. Linnas oli teada veel kaks kohta, kus aastapäeva tähistati.

1988 taasasutamine

ENÜSi taasasutamise idee levis 1988. aasta sügisel algul ajaloo- ja hiljem ka filoloogiatudengite hulgas.
Motiiviks oli ka igatsus sõdadevahelise vabariigi järele: tollane akadeemilistes üliõpilasorganisatsioonides
valitsev vaba ja intellektuaalne vaim tundus peaaegu muinasjutulisena. Taasasutajad on hiljem öelnud, et
üleüldises poliitiliselt ärevas õhkkonnas võeti ka Seltsi kui üht rahvuslikku eneseväljendust.
Seltsi taasasutajad tutvusid organisatsiooni ajalooga ja võtsid ühendust vilistlastega, kes tundsid
taasasutamise idee üle siirast heameelt, kuid suhtusid samas neisse plaanidesse suhteliselt ettevaatlikult.
Novembri lõpus 1988 kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu taasasutatud Eesti Naisüliõpilaste Seltsi põhikirja
esimesena akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest.

TAGASI ÜLES ↑

TEGEVUS

ENÜSi eesmärkide – oma liikmete vaimse ja seltskondliku harimise ning akadeemilise ühtekuuluvuse
tugevdamise
– täitmiseks korraldatakse Seltsis väga erineva suunitlusega üritusi. Osa neist
üritustest on traditsioonilised, mis toimuvad igal aastal teatud ajal, ning teised üritused
on spontaansed, mille toimumise algatajaks on mõne seltsiliikme või akadeemilise organisatsiooni
mõte, mis ühise pingutusena teoks saab.

Iganädalaselt leiavad Seltsis aset teisipäevased korralised koosolekud, kus arutatakse ja otsustatakse
Seltsi igapäevaeluga seotud küsimusi, samuti toimuvad igal nädalal ka noortetunnid. Semestri alguses
korraldatakse külalisõhtuid ning võetakse vastu uusi noorliikmeid. Semestri jooksul toimuvad ka mitmed
laulutunnid, referaatide ettekanded ning ühisüritused vilistlastega. Võimaluse korral toimuvad igal
semestril ka tantsutunnid koos mõne akadeemilise meesorganisatsiooniga.

Lisaks eelnimetatuile korraldame ka lauamängu- ja filmiõhtuid, aruteluõhtuid ning võtame osa erinevate
akadeemiliste organisatsioonide üritustest. Veel tähistatakse Seltsis emakeelse ülikooli aastapäeva,
Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva, volbrit ja teisi akadeemilise maailma ja Eesti riigi
suuremaid tähtpäevi.

AASTAPÄEV


Aastapäev on kindlasti sügissemestri tähtsaim ning kogu aasta üks olulisemaid üritusi Seltsis.
ENÜSi aastapäev on 14. novembril ning selle tähistamiseks kogunevad Tartusse seltsiõed nii
Eestist kui välismaalt.
Aastapäeva pidustused jagunevad kaheks: aktuseks ja piduõhtuks. Aktusel peab piduliku kõne
Seltsi juhataja, samuti on aktusel võimalik kuulda ühe tegevliikme akadeemilist kõnet. Samuti
saab aktusel arutada kogu Seltsi puudutavaid päevakajalisi küsimusi. Kindlasti hoiab kogu
aktuse aja põnevust uue semestri noorliikmete etteaste. Õhtul toimub piduõhtu, kuhu on lisaks
seltsiliikmetele oodatud ka kaaslased ning külalised teistest akadeemilistest organisatsioonidest.
Ka piduõhtul peetakse kõnesid ning samuti esitatakse tegevseltsi ja kordusetendusena noorliikmete etteastet.

Piduõhtule järgneva päeva hommikul meenutatakse lahkunud seltsiliikmeid nende kalmudel ning
hiljem kogunetakse Seltsi, et kohvitassi kõrval jagada muljeid möödunud aastast, aastapäevast
ning arutada tulevikuplaanide üle.

Juubel

2011. aastal tähistas ENÜS 100. juubelit. Kuna tegu oli suurema aastapäevaga, siis ka tähistamine
oli tavapärasest mõnevõrra suurem. Juubelinädala raames avati Seltsi ajaloole pühendatud näitus
Tartu Ülikooli raamatukogus, esitleti Seltsi ajalooraamatut ja korraldati ENÜSi juubelikonverents
„100 aastat – vähe või palju?!“. Konverentsil kõneleti vananemise filosoofilistest, bioloogilistest
ning sotsiaalkultuurilistest aspektidest. Ettekannetega esinesid ja diskussioonpaneelis osalesid
mõjukad Eesti ühiskonnategelased ning ENÜSi vilistlased: Evelin Ilves, auvil! Maret Truuvert,
vil! Kairi Kreegipuu, Kauksi Ülle ja diskussiooni juhatas professor vil! Margit Sutrop.

Juubelinädal lõppes piduliku aktusega Tartu Ülikooli aulas ning piduõhtuga Tartu
Ülikooli Ajaloomuuseumis.

Ühised tegevused vilistlastega

Vilistlaspäev

Vilistlaspäev on aasta üks olulisemaid sündmusi Seltsis, millele pani 1925. aastal aluse toonane
ENÜSi vilistlaskogu. Kui aastapäeva võib pidada pigem tegevseltsi peoks, siis vilistlaspäeval
on pearõhk meie vilistlastel, ilma kelleta ei oleks Selts terviklik. Vilistlaspäeval toimub aktuse
vormis koosolek, kus antakse ülevaade kõigi Seltsi üksuste (sh tegevseltsi, vilistlaskogude ja
väliskoondiste) tegemistest möödunud aastal, samuti arutatakse edasiste tegevuste ja plaanide
üle. Seltsi vilistlaspäeval on akadeemilise kõne pidamise au mõnel Seltsi vilistlastest.
Niisamuti kui aastapäeval, hoiavad ka vilistlaspäeval põnevust üleval uue semestri noorliikmed,
kes esitavad oma etteaste.

Suvepäevad

Üheks väga oodatud ürituseks vilistlastega on Seltsi suvepäevad augustis, mille
idee pärineb II maailmasõja eelsest ajast. Seltsi suvepäevad toimuvad erinevates ilusates
Eestimaa paikades. Suvepäevadel on tavaks olnud ühendada meeldiv seltskondlik koosviibimine
hariva poolega, seega toimuvad suvepäevadel erinevad seminarilaadsed arutelud. Näiteks on
arutatud teemal “II maailmasõda Eesti noorharitlaste saatuse kujundajana (ENÜSi liikmete näitel)”
ja räägitud mälust selle erinevates vormides ja erinevate distsipliinide vaatenurkadest.
Suvepäevad muudab eriliseks põlvkondadevaheline suhtlus ja mõnus soe õhkkond.

Jõulupidu

Seltsis peetakse igal aastal koos vilistlastega ka jõulupidu, mida korraldatakse
vaheldumisi tegevseltsi ja vilistlaste poolt. Jõulupeod on aastate lõikes küllalt
eriilmelised, kuid alati on tore Seltsi vilistlastega jõululaule laulda, toitudel
hea maitsta lasta ning huvitavas ja harivas vestluses osaleda.

Ühiskondlik tegevus


Seltsi üheks tähtsamaks ülesandeks on pakkuda liikmetele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks,
mistõttu on Seltsi tegevus suunatud eelkõige sissepoole. Olles avatud ühiskonna arutelude üheks
foorumiks, kujundab Selts oma liikmetes küll osaleva hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes, kuid tänu
suurele ja mitmekesisele liikmeskonnale on vähe asju, milles Selts saaks organisatsioonina seisukoha
võtta. Nii ei ole Selts kollektiiv kollektiivsete seisukohtadega, vaid ühise tegutsemise vorm,
kus kõigil on võimalik oma seisukohta luua, hoida ja kaitsta.
Seltsis leidub siiski alati ka
inimesi, kes soovivad üheskoos väljapoole suunatud tegevust arendada.

Viimasel perioodil on Seltsi väljapoole suunatus aina enam kasvanud. Korraldatud on mitmeid
avalikke üritusi: seminar „Kelle probleem on prostitutsioon?“ (koostöös TÜ eetikakeskusega) ja
konverentsid “Kas rahvuslikkus liidab või lahutab?” ning “Suhkrust ja jahust ja maasikavahust Eesti haridus”. Samuti korraldati projekti „Rohkem naisi poliitikasse“
raames erinevaid avalikke vestlusringe ja anti välja raamat “Eesti Vabariigi naisministrid”.
Aruteluõhtuid, kuhu esinema ja üksteisele oponeerima kutsutakse oma ala spetsialiste, on
peetud mitmetel ühiskonnas aktuaalsetel ning valulikel teemadel, nagu “Abort – miks? Kelle asi?”,
“Eutanaasia – kas mõrv või halastamine?”, “Kes loeb minu e-maile?”. Enamasti toimub semestri
jooksul vähemalt üks avalik aruteluõhtu.

Tahtmine ühiskonnas aktiivne olla väljendub ühtlasi ka heategevuses: detsembrikuus on
tavaks tore piparkookide küpsetamine ning laule täis õhtu Tartu Kristliku Noortekoduga,
samuti võetakse aktiivselt osa Teeme Ära talgutest ja teistest heakorratöödest.

Suhted teiste akadeemiliste organisatsioonidega


Eesti Naisüliõpilaste Selts kuulub Üliõpilasseltside Liitu (ÜL), mille tegevustest
väga aktiivselt osa võetakse. ÜL korraldab akadeemilise aasta jooksul väga erinevaid
üritusi: ÜL-i talve- ja suvepäevad, matkad, samuti tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi
ning emakeelepäeva, toimuvad ettekandeõhtud ning ühised laulu- ning noorliikmetunnid.

Selts korraldab ning võtab osa lisaks eelnimetatule ka teiste akadeemiliste organisatsioonide
üritustest. Vastastikuseid temaatilisi üritusi on korraldatud kõigi akadeemiliste organisatsioonidega.
Traditsioonilistena võib märkida iga-aastaseid üritusi: korp! Amicitiaga naistepäeva tähistamine,
üheskoos vere loovutamine korp! Fraternitas Liviensisega, suvise jalgrattamatka korraldamine
korp! Rotaliaga ja sügismatka korraldamine korp! Tehnolaga. ENÜSi liikmed on aktiivselt osalenud
ka akadeemiliste organisatsioonide teatrifestivalil INTRO, kust lisaks eriauhindadele on viiel
korral ka peaauhind võidetud, samuti osaletakse ÜS Raimla korraldataval dresiinirallil.

Üheks akadeemilise maailma suursündmuseks võib pidada volbrit, millest ka Selts aktiivselt
osa võtab. Selts osaleb volbrirongkäigus, seejärel on tavaks saanud ühine lõuna- või õhtusöök.
Õhtul korraldatakse Seltsis temaatiline volbriöö ning hiljem on võimalus tutvuda ka teiste
organisatsioonide volbripidustustega.

Lisaks aruteluõhtutele on akadeemilises maailmas tuntuks saanud Seltsi korraldatavad lauamänguõhtud.
Enamasti korraldatakse semestris vähemalt üks akadeemilistele sõpradele ning vahel ka
laiemale avalikkusele avatud lauamänguõhtu, mis on saavutanud suure populaarsuse.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsil on kaks sõprusorganisatsiooni: Rootsis Västmanlands-Dala Nation (V-Dala)
(www.v-dala.se) ja Soomes Eteläsuomalainen osakunta (ESO) (www.etelasuomalainenosakunta.fi).
Sõprusorganisatsioonidega hoitakse pidevalt kontakti ning osaletakse üksteise suurematel üritustel.

TAGASI ÜLES ↑

LIIKMED
Tegevselts

Tegevliikmed

    
Brita KarinArnoverstud mag hist art
Ann TuulikkiJürgensteinstud soc op
KeidiKaitsastud hist art
KarinKangurstud dr geogr
Katre-HelenaKäppapharm
MarisLainemäephil
AnettMäerandstud ars obset
ReelikaNeemestud mag agr
Kaisa-LiinaNäärstud phil
BirgittaOjamaastud mag phil
Gerda-LiisKuuskstud phil
KätlinPitmanstud dr tech
MailisPolmastud mag tech
LauraRaagstud ped
LiisiRammostud tech
RiinRiibergmag tech nat
Pille-RiinRiisphil
SilvaSulgstud rer nat
MaaliTammstud stom
PiretTartostud rer soc
JaneVeskiciv eng

Noorliikmed

    
EgleKonsstud mag rer nat
KaieKriiskastud dr geogr
MaarjaMustimetsstud math
Tiiu IloPalumäestud phil
Anne RiinaPetersstud med
Gerta Sermatstud sem
DeboraToomaststud ped
AnnikaTihamets stud inf
MaarikaTraatstud psych

Üliõpilasvilistlased

    
HannaAinelo dr tech gen
SilleArakstud iur
ElenHorevastud mag agr
Nata-LyKeerdped
MariaKukkpharm
Mari-LeenLeesistud phil
KadiMetslastud rer soc
LindaRusaleppstud dr rer nat
KristiSiibakstud rer oec
KerliTulvastud tech gen
LiisVeskistud med vet
Tartu vilistlaskogu
    
MailinAasmäehist
BeritAaviksooiur
KülliAleksandersonhist art
MarikenArromag iur
KadriAsmerhist
JanneAule pharm/ stud tech gen
LiisaAunaprer oec
PiretEhinrer pol
IngridEnkvistphys
KatriinFisch-Uibopuuphil
KristaFischermath
KatrinGross-Pajumed
KadriHaljasorgphil
Karin-LiisHaljasterer oec
MerliHasstech nat
LiisiHennodr tech gen
RuttHinrikusphil
TiinaHõlpuspharm, MPH
ErgeIdeondr math
Anne-MaiIlumäedr tech gen
MailiJakobsonMag biol.
MeritJakobsonhist
KatrinJohansontheol
AiviJuhansonmed vet
NelliJungphilos
MarthaJung stud mag rer oec
AnuJärshist
MariJärvedr rer nat
KairiKaljuste stud mag psych
KajaKarlsonstud mag hist
MildaKarurer gymn, hist
Aime-ReetKingiseppmed
KerstiKinkshist art
EveKokkotaphil
KairiKreegipuupsych
TiiuKreegipuuhist
KattiKruusemag rer oec
MarisKuningasrer nat
LeenaKurvet-Käosaarphil
LiisKäosaar-Sasiiur
AimeKärnerhist
Lenne-TriinKõrgveemed
KairiLaiuspharm
ReesiLeparer pol
KristaLiinmag inf
MaikiLipandhist
Maris Luha rer pol/stud mag iur
KadriLuttphil
KristiLõukphilos
MaieMaivelmed
LindaMartis-Jaansonphil, rer gymn
KärtMellrer pol
AngelaMettushist
IngiMihkelsoomag rer pol
MarikaMikelsaarmed
Elo-MaiMikelsaarart
AnneMustpsych
AnnemaiMärtsonmed
TeeleMüürmag geogr
KristiinaMüürrer pub
IngaNeissaarrer gymn
MargaretNeithalphil
KertuNiidlatheol
KristelNoodladef; phil
MarisNuhkatrer nat
SirjeOleskphil
ElinOrgdr tech nat/ biomed
AiriParkstud rer soc
AinoPavesmed
MaariaPielbergstud phys therap
EvaPiirimäehist
KülviPruuliphil
DianaPungarrer nat
KadriPärngeogr
MaarjaPõder mag rer nat
MallePütseprer oec
RahelPütsepphil
JaneRaametsstud dr civ eng
MartaRaismaphil
TiinaRebanephil
IngridReppomed
KaarinRiives-Kaagjärvmath
AnnikaRosiniur
PilleRunnelhist
AstridSaavamed
LiisSabremed
MaarjaSagensoc
KadiSaluphil; rer pol
SigneSalumetsdef
SiiriSaluteephil
Marja-LiisaSamoldinmed
PiretSiivelthist
KaariSimsonrer pol
MariSitskamed
AnnaSmertinastud mag tech gen
MaarjaSoomannmed
HelenaStambergop soc
RistuStrothmanndef
MargitSutropphilos
Anne-LiisSõmermaarer nat
GristelTalirer oec
LiisaTallinnrer pol
TiinaTalvikmed
KudrunTammmag phil
PiretTammhist
AnnTammmed
PiiaTammrer nat
KaidiLiisdent
LiisTammesalustud mag ped
SelmaTeesalumed
SaimaTiirmaa-Orasrer pol
HeiliTikkpharm
JohannaTikkahist
KilluTimmrer nat
TiiuTombergmed
IngaToomhist
NoraTootsphil
LindaTrummalphil
LiisiTõnissontheol
IngeUntphil
PiretUusrer pub
MaajaVadipsych
LauraValgmamag rer nat
MaritVeebermed vet
LilianVentselstud mag tech gen
HelinaVoognepsych
Tallinna vilistlaskoondis
    
TiinaAbelhist art
Anne-LiisAeromed
KristiinAlbertmag rer nat
KajaAinsaluop soc
EppAlataluphil
KadiAlataluphil, psych
RiinAlataludr cret et ref
JanikaBachmann stud rer oec
AimiBenderphys
EsterEensaarmed
ElisaEliasmag rer oec
KelliGrandstud dr molec med
Anete-MarieHeidmetsrer nat
MarisHeinaruphil
HelenHeintalutech nat
PiretHermansonmed
HannaHiiesalurer pol
AnnikaHunthist
RuthaJägerchem
KaarinJõgipharm
HelenKaljuläterer pub
KadriKallas-Zelekrer pub
TiiuKalvephil
RahelKardphil
EveliKarnerrer pub
Hellen-AinoKarudent
EvaKeerovrer oec
SirjeKeevallikphys
KadrinKeresphys
LiisaKiiker tech alim
EppKiviaed
KristiKivilaidhist
AigiKiviojaiur
KatriKogermed
KaiKonsapmed
KristiKraavi-Käerdiiur
MariKrasspharm
KatrinKresselmed
TriinKröönströmmag hist
KaieKukkmag ped
WandaKuldsepppharm
MaiaKurimphil
AnuKärtneriur
KadriLaanemetschem
MareLoosmag rer oec
TriinLumistud soc op
PilviLäänerer nat
KarinMaandirer pol
KatrinMaandiphil
Mari-LiisMadisonmag ped/phil
KärtMaesoc
KerstiMaidrarer oec
MallMakkphil
MareMalvamed
MerikeMartinsonmed
MargeMunamag rer nat
MariMägimed
KristelNapritsonmed
Ria-SaduNeedophil
KrõõtNõgesrer pub
MaiOjaverchem
JutaOleskphil
AksellaOllikrer nat
TeeleOrgsesoc
KarinOttermed
BirgitPaalmag phil
EnePalomed
LiisPalumetsmag urb
KadriParisiur
Tiiu-LiisParmasmed
KadriPedasrer oec
TriinPehkphil
RagnePiiriur
KaarinPiiskoppelrer pol
MariliPokrovskipharm
LiisiPollrer pol
AngelikaPortsmuthrer nat
ItiPressrer pol
MerilinPrommiktech nat
ElviPruudenmath
MarjuPuurandrer nat
MarikaPärnphil
TerjeRaadikrer pol
MariannRaismahist
TiiaRaudmarer nat
Anne-MariRebanestud ther
IlmeReintamrer hort
MeeliRoosalurer nat
KristiinaRossphil
TriinSaarmaaphil
KristiinaSaarnarer pub
HelleSadamrer nat
AngelaSakshist
KaireSalumäephil
PiretSaluriphil
Kata MariaSaluriphil
EliseSasssoc
Ivi-MaiSchöönmed
KristinaSeimannjourn
KarinSeiniur
ElinaSeppetrer pol
LiinaSoidlaphil
AnneliSoonephil
TuulikaSooväli-Rosinphil
ReetSuvistephil
MareZastrov
EbuTammmath
KerstiTammrer oec
PiiaTammpuusoc
Merly-RiinTeesaludent
Tiiu-LiisTiganemed
PilleTina-Kuusikphil
EneTombergmed
KadriToompark Stensethphil
LiiviTurkhist
AnnUrmetmed
KristiinaVainomäedef, op soc
Helgi-KirstiValgechem
BirgitVarrikiur
GeaVendeliur
AnuViroverepsych
PiretVollphil
EloVõrktel com
EretVõsamath
Mari-AnnÜttstud geogr
Austraalia koondis
    
EiliAnnukrer nat
MaieBarrowrer nat
ReetBergmanrer nat
Pille-AnnBrownphil
LembiDoylephil
UrveIlesphil
ViiuJaanistephil
TiinaKasephil
Anne-ReetKimmelphil
MadliKoolphil
AetLeesmed, phil
TiiuLysterrer nat
LiinaMeiusiphil
MaretNoblephil
ArjaPerendiphil
VellaPihlakart
MariannePiirarer oec
TiiuReissarart
IngridRennorer nat
Tiiu-AnnSalasoorer nat
ReetSimmulrer nat
MalleTohver Tinnimed
HiljaToom
LeenaTreffnerphil
ReetVallakrer nat
MaijuWoodheadrer art
Lõuna-Kalifornia koondis
    
AstaAuksmannmag op soc
LindaFreemanhist
TiiuHarrisonped
KristiHeinsooart
LeenaJohnsonmag rer pol
Elo-RüütKelkarmag rer oec
EdaKosenkraniusphil
ElvaOsterreichphotogr
HelgiOsterreichdr phil
EhaPalm-Leisrer oec
EvaPaulrer pub
LenneRosen-Kabephil
EthelSeppagr
MaireSimingtondr lit
AitaSooveremag psych
AimeSundalped
MerikeTeenehist art
IndaTrinwithped
IreneWebermag op soc
Montreali koondis
    
LiiviJames-Kasakdr. bact.
PiretKoppelmag phil , B.S.W
LenaKõivmag.rer.oec.
Ene ChristinaLuikmag rer oec
EppLuikrer oec
ViiuMenningdr.phil.
HelleMerilomus
RuthPattersonmag.phil.
KerstiPuhvelrer oec
Ingrid UrveRhindphil.art.
MerikeSiimannphil
EneTikovtphil.mag.libr.
SilviaTärkphil, art
New Yorgi koondis
    
RenateCox
MaiElken
Eena-MaiFranz-Roosild
HelleHantho
SilviLuell
HelviMaripuu
MonicaMartin
AnnaSaar-McGonigle
AiriSuomela-Vaga
MargitTavitsrer pub
MaaritVaga
TiiuVaher
TiiuVanderer
MallVeiderpass
Rootsi koondis
    
EvaAbelphil
LeeloAndrénphil
RuthAnschützrer nat
ViiuAppelholtphil
ViivoAzzena-Saarphil
LiisBomanphil
HelenCrafoord
phil
MerikeDahlbäckrer nat
Annelii
Dolk
rer nat
Imbide Renouardphil
TiinaEnd Rodriguesmed
KerstiHalisterer nat
ReetHanssonrer nat
TiiuHansson
HeliHirschphil
Anne-LiJohanssoniur
AnuJüriadophil
MariaKiiskphil
KaiKinnunenmed
AnneKipparsoc
EneKiviloogrer phil
KalliKlementphil
UrveKoitrer pol
TiinaKongasodont
MarikaKorifiatisphil
AnuKrabo
AinoKäärikrer nat
LaineLaks
phil
UrveManitskirer nat
TiinaMark-Berglundrer nat
MaieMartinsondent
EviMartinsonrer nat
LindaMartinson-Zuccatophil
SaimaMaturo-Reinartphil
SusanMiller-Tiedemannrer nat
HilmaNerep-Mossinmus
TiinaNeuhausdent
TiiuNurkphil
IllaNymansoc
KatrinNyman-Metcalfiur
AnnelieseOrvistedent
MariPajusoosoc
MaretPaomeeshist
RitaPaomees-Ahonenphil
KadriPellegriniphil
PiretPrippphil
PiretPuuseppphil
MallePütseprer oec
MaiRaud-Pähnphil
LiisiRaud-Westbergphil
EllRebasphil
TiinaRebasphil
MarjeReinanspharm
Saima Reinartphil
Mary-AnnRydén-Kaamanphil
LeenaSachsendal-Aderiur
HeliSchwinnephil
LeenaSeim
MallSeimphil
LiisaSeim Sehriur
MarjaSundevall-Mändiur
IngridTarkpearer nat
SiiriTilkphil
UrveTootsmed
LeaTreppphil
EppTruusrer nat
AnnaValk-Neuhausphil
TiiuValmetrer nat
LennaVasurhort
ReetVerendelpharm
ÅsaVestersköldphil
MaelaViirsoochem
MerikeVinkdent
MareZastrovphil
Toronto koondis
    
ksv!KarinAhermaapol sci
vil!KristiAllikphd mus
vil!LeiliFostermed
vil!Ille-MaiGerdelsphil, mag libr
vil!KarinIlves-Bergen
KatriinaJaenes
vil!IngridJaenesdisain
ksv!HelmiKaimrerer oec
vil!TiiuKaljurandhist
vil!AnneKalvikpharm
vil!ViiuKanepgymn, mag psych
vil!MaiKirchmag phil
vil!TiinaKirssphd phil
vil!HeliKoptihist
vil!LeaKreinin
vil!KaarinKruusphil
vil!ReetKruusnutr
vil!MirjeKukkmag P&O ther
vil!HelgeKurmphil
vil!KadiKäismag phil jur
vil!LeaKõivrer oec
vil!VaikeKülvet
vil!IngeLanemag biol
vil!MaiaLenkcomp sci
vil!MaieLiivphil
vil!RosemarieLindau
vil!AinoLokksoc
vil!AstaLokkpsych
vil!Linda KäbiLokkarch
vil!AnnaliisaLuikphil
vil!EppLuik
vil!Ilo-KatrynMaimetsrer nat
vil!TalviMaimetsmed
vil!Ene-LiisMartenspsych
vil!KristiinaMcConnvillephd bio-eng
vil!ReetMedripharm
vil!ViiveMedrihist
vil!KerstiMeemarer nat
vil!TuiMenningphd psych
vil!ElmaMillermag mus
ksv!MariaMuruphil
vil!AinoMüllerbeckmag libr
vil!MerikeNurming
vil!AnneNõu
vil!TalviParminggeog mag bus
vil!AljaPirosok
ksv!IngridPoombus
vil!ViiviRannu-Johnstonmag bus
vil!HelleRatniklibr psych
vil!Marja-LeeneRoos
vil!EvaRungipsych
vil!AnitaSaarmag bus
vil!IngridSaarmag pol sci
ksv!MarisSaarrer art
vil!EllenSalurandmed
vil!MaimuSchaer
vil!MaiaScottgymn, phil
vil!EdaSeppmag phil hist art
vil!KailiSermat-Hardinghist mag libr
vil!SylviaSiitam-Ciarallorer nat
vil!MaieSillastepsych
vil!IiviSillastephil
ksv!JutaSilmbergphil
vil!LiisaSoolepp-Kaldgeog, mag bus
vil!KristaSoots
vil!KajaTelmetmag psych ped
vil!EvaTertsphil
vil!MareTiido
vil!LeenaTiismann
vil!ViiveTork-Hiisrer art
vil!LiisTruuvertmag antrop
auvil!MaretTruuvertdipl dent
ksv!EviVahtrabus
vil!MarjeVirropsych
vil!ReetVokseppart
vil!AlliVähipsych
auvil!DagmarVõsumed
vil!AinoWaldinmus
vil!NadiaWalterdr med dent
vil!MerikeWeiler
vil!AimiZechanowitschmag hist
vil!AnneÕsso

TAGASI ÜLES ↑