INSTAGRAM
•••

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS
•••

Eesti Naisüliõpilaste Selts on vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis,
asutatud 1911 ning taasasutatud 1988. Meie eesmärk on arendada oma liikmeid vaimselt
ja seltskondlikult, tugevdada akadeemilist kuuluvust ja järjepidevust. Meie põhimõteteks
on demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus.

AJALUGU

1911 Asutamine

Naisüliõpilane oli täiesti uus nähtus tolleaegses ühiskonnas, meesüliõpilased nägid temas võistlejat tulevasel
tööpõllul. Viimased seletasid, et naisüliõpilane ei ole võimeline teaduslikuks tööks, või kui ta seda on, siis ei
kõlba ta naiseks ja emaks, sest ta jätab ülikoolipingile oma ”naiselikkuse”.

Asutajaliikmed: Linda Marie Eenpalu, Amalie Krims-Kotkas, Lydia Mahlstein-Männik,
Lucie Martna-Nipman ja Aleksandra Pedusaar.

Meid eristab teistest naisüliõpilasorganisatsioonidest kindlasti ajalooline taust. Selts loodi selleks,
et end üleni meestekeskses ülikoolis kehtestada ja võidelda välja võimalus kõrgharidust omandada.
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutamine oli toona väljakutsuv tegu. Mõte akadeemilisest naisest oli sajandi
alguses veel võõrastav, koguni nõnda, et 1905. a algatati rektor Passeki vastu naisvabakuulajate
ülikooli vastuvõtmise tõttu kriminaalasi. Täieõiguslike üliõpilastena naised ülikoolielus osaleda
ei saanud ja diplomit neile ei väljastatud. Naise hariduse tipuks peeti gümnaasiumiharidust,
kuid õppida oli siiski võimalik arsti- ja loodusteadusi õpetava Rostovtsevi Eraülikoolis ning
Jassinski ajaloo-, keele- ja õigusteaduse Kõrgematel Naiskursustel.

Seda, et Jassinski ja Rostovtsevi naiskursustel osalejad kokku tulla julgesid plaaniga
luua naisüliõpilasi ühendav Selts, tuleb lugeda ajajärku arvestades ääretult südikaks teoks.
1913 aasta: Seltsi registreerida polnud esialgu võimalik ning olude sunnil tegutseti mõnda
aega Noor-Eesti raames Eesti Naisüliõpilaste Rühmana.

Hiilisime, protokolliraamat kaenlas, mööda õhtusi Tartu tänavaid. Selline põrandaalune elu oli
omajagu põnev, Seltsi tegevusele ning arengule polnud see aga muidugi soodus.

Vähe sellest, et Seltsi ei tunnustatud ametlikult, ei olnud alguses kontaktist huvitatud ka tolleaegsed
meesorganisatsioonid. Alles 1916. aastal vahetati esmakordselt nimekirju EÜSiga ning 1917. aasta
sügisel
ka juba kõigi vanemate akadeemiliste organisatsioonidega.

VABADUSSÕDA (1918-1919)

1919 aasta, 14. november. Põhikirja kinnitamine Tartu Ülikooli valitsuse poolt.
Pärast Vabadussõda jätkati tegevust juba eesti keeles. ENÜS sai täieõiguslikuks
akadeemiliseks organisatsiooniks, olles toona ainus naisorganisatsioon Eestis.
ENÜSil kindel positsioon teiste akadeemiliste organisatsioonide hulgas.
See oli küllaltki suur ja vabameelse hoiakuga.

MEENUTUSED

…meenub vana armas Tartu romantilise Toomemäe ja varemetega, Tähtvere park ”Vanemuise” aiaga,
kuid kõigepäält Tartu ülikool oma kirju üliõpilasperega.

…kogu viimse kooliaasta olime unistanud vabast ja toredast tudengielust ning ”vaimukõrgustesse”
pääsemisest. Nüüd olime küll üliõpilased, kuid elu näis kogu oma oodatud sära olevat kaotanud.
Kooliühiskonnast, kus olid juba tuntud ja tähtis lõpuklassi õpilane, olid langenud üksikuks ja
kõigile tundmatuks nooreks tudengiks.

…püüdsid ju küll näida vana ja vilunud ses õhkkonnas, kuid igal sammul varitsesid sissekukkumised.
Paari kooliõega püüdsime esimesel päeval tutvuda linnaga, korraga olime nii segi, et ei teadnud
üldse enam, kuhupoole sammud seada. Agaraim meist peatas esimese vastutulija ja küsis:
”Palun ütelge, kus asub Tartu ülikool?” Olime häbist punased, kui lahke vastutulija ütles,
et oleme just ülikooli nurga taga.

…otsustasime minna tutvuma vanima ja suurima naisorganisatsiooniga, kelle põhimõtteidki
pisut tundsime ja kus oli tuttavaidki ees.

…olime üsna aegsasti maja läheduses ja vaatasime, kas keegi läheb juba sisse – tont neid
akadeemilisi veerandeid teab, millal ja kus neid peetakse.

…vahepeal tuli Seltsi lipata vaatama, mis seal sünnib. St tavalisel hommikupoolel ei
sündinudki midagi erilist. Mis seal muud võiski juhtuda, kui et mõned istusid ja lugesid
ajalehti või ajakirju, mängisid ping-pongi või ajasid juttu, aga sisse ja välja tuli mitu
korda seerida.

…pisut harjumatu oli ju enam kui 100 inimesega korraga sinasõbraks saada, hiljem aga läks
see niisuguse hooga, et kippusid võõraidki sinatama.

…vaheldust tavalistesse laupäevaõhtutesse tõid teiste organisatsioonide külaskäigud.
See oli omamoodi seltskondlike võimete ja oskuste harjutamine, kuid igakord polnud seegi kerge.
Veel praegu mäletan üht õnnetut noormeest, kes ei julgenud loobuda ainsast pähetulnud
teemast – tapeetidest. Higist laupa kuivatades kõneles ta tapeetidest igas toas ja võrdles
neid üksteisega.

…Miina Härma sünnipäevaks oli kombeks teda hommikul käia üles laulmas. Tema loodud Seltsi
laul nõudis lauljatelt õige suurt hääleulatust. Kui me siis varahommikuste pooluniste häältega
selle ukse taga ette kandsime, tuli Miina Härma muheledes lagedale ja ütles, et tulen vaatan,
palju teid siin õige on, laul kõlab õige mitmekesiselt.

…käisin täiesti absurdsel kellaajal Seltsis – 2.30, kuna sattusin mööda minema.

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON

1940 1.augustil andsid Nõukogude okupatsioonivõimud käsu likvideerida kõik
üliõpilasorganisatsioonid. Algas varjusurma ajajärk ENÜSi ajaloos.

…mäletan, et neljakümne esimesel aastal kutsuti mind Seltsi.
Oli viimane õhtu, hästi kurb õhtu. Paluti võtta mälestuseks tass, alustass ja leivataldrik…

ENÜS paguluses

… oli tormine, kõik paadisolijad olid märjad, paljud merehaiged. Kõik oli nagu halb unenägu.

Sõja käigus emigreerunud lõid koondised oma uutes asukohamaades Rootsis, Ameerika Ühendriikides,
Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias
. Väliskoondised hakkasid koondama eesti soost akadeemilisi
naisi. Ajal, mil Eesti oli okupeeritud, sai ENÜSist ülemaailmne organisatsioon, mis tegutses
samadel alustel ja samade ideaalide kohaselt kui kunagi Eestis. Väliskoondiste roll ENÜSi
ajaloos on äärmiselt oluline – tänu neile on tagatud ajalooline järjepidevus ja elus hoitud
olulised traditsioonid.

ENÜS Rootsis

… peeti noortetunde, tuletati meelde Gaudeamust ja teiste laulude sõnu.
Pea ükski koosviibimine ei möödnunud siis lauluta.

… naeruga meenutati Eestis tehtud naljanumbreid ja haarati meidki kaasa uute tegemiseks.

ENÜS Eestis


Hakati võimaluse piires salaja koos käima: alguses kohtuti ettevaatlikult väikeste rühmadena kohvikutes,
hilisematel aegadel julgeti juba suuremal arvul kokku tulla, näiteks koguneti üksteise kodudes
sünnipäevade nime all, tähistati aastapäevi, korraldati suvepäevi.

… arvan, et see oli aastal 1961. Kuulsin, et Seltsi juubelit kavatsetakse nii Tartus kui Tallinnas,
ning otsustasin Tallinnasse Tartut esindama minna. Võtsin Tartust koogimaterjali kaasa ja sõitsin kohale.
Koguneti Olli Oleski juurde, kes elas Luise tänavas.

… toas oli nii külm, et istuda oli raske. Kogunesime kõik ümber suure laua ja rääkisime, nagu ikka,
kõigest – oli ju vahepeal päris palju juhtunud. Toas oli ka kuusk, sest varsti olid tulemas jõulud,
ja me laulsime jõululaule, mis kõik sel ajal keelatud olid. Alustasime vist Gaudeamusega ja lõpuks
laulsime Lahkumise laulu. Linnas oli teada veel kaks kohta, kus aastapäeva tähistati.

1988 taasasutamine

ENÜSi taasasutamise idee levis 1988. aasta sügisel algul ajaloo- ja hiljem ka filoloogiatudengite hulgas.
Motiiviks oli ka igatsus sõdadevahelise vabariigi järele: tollane akadeemilistes üliõpilasorganisatsioonides
valitsev vaba ja intellektuaalne vaim tundus peaaegu muinasjutulisena. Taasasutajad on hiljem öelnud, et
üleüldises poliitiliselt ärevas õhkkonnas võeti ka Seltsi kui üht rahvuslikku eneseväljendust.
Seltsi taasasutajad tutvusid organisatsiooni ajalooga ja võtsid ühendust vilistlastega, kes tundsid
taasasutamise idee üle siirast heameelt, kuid suhtusid samas neisse plaanidesse suhteliselt ettevaatlikult.
Novembri lõpus 1988 kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu taasasutatud Eesti Naisüliõpilaste Seltsi põhikirja
esimesena akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest.

TAGASI ÜLES ↑

TEGEVUS

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi tegevus tugineb Seltsi põhikirjale ning MTÜ seadusele.
Alljärgnevalt on võimalik tutvuda majandusaasta aruannetega (2016.a, 2017.a).

* * *

ENÜSi eesmärkide – oma liikmete vaimse ja seltskondliku harimise ning akadeemilise ühtekuuluvuse
tugevdamise
– täitmiseks korraldatakse Seltsis väga erineva suunitlusega üritusi. Osa neist
üritustest on traditsioonilised, mis toimuvad igal aastal teatud ajal, ning teised üritused
on spontaansed, mille toimumise algatajaks on mõne seltsiliikme või akadeemilise organisatsiooni
mõte, mis ühise pingutusena teoks saab.

Iganädalaselt leiavad Seltsis aset teisipäevased korralised koosolekud, kus arutatakse ja otsustatakse
Seltsi igapäevaeluga seotud küsimusi, samuti toimuvad igal nädalal ka noortetunnid. Semestri alguses
korraldatakse külalisõhtuid ning võetakse vastu uusi noorliikmeid. Semestri jooksul toimuvad ka mitmed
laulutunnid, referaatide ettekanded ning ühisüritused vilistlastega. Võimaluse korral toimuvad igal
semestril ka tantsutunnid koos mõne akadeemilise meesorganisatsiooniga.

Lisaks eelnimetatuile korraldame ka lauamängu- ja filmiõhtuid, aruteluõhtuid ning võtame osa erinevate
akadeemiliste organisatsioonide üritustest. Veel tähistatakse Seltsis emakeelse ülikooli aastapäeva,
Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva, volbrit ja teisi akadeemilise maailma ja Eesti riigi
suuremaid tähtpäevi.

AASTAPÄEV


Aastapäev on kindlasti sügissemestri tähtsaim ning kogu aasta üks olulisemaid üritusi Seltsis.
ENÜSi aastapäev on 14. novembril ning selle tähistamiseks kogunevad Tartusse seltsiõed nii
Eestist kui välismaalt.
Aastapäeva pidustused jagunevad kaheks: aktuseks ja piduõhtuks. Aktusel peab piduliku kõne
Seltsi juhataja, samuti on aktusel võimalik kuulda ühe tegevliikme akadeemilist kõnet. Samuti
saab aktusel arutada kogu Seltsi puudutavaid päevakajalisi küsimusi. Kindlasti hoiab kogu
aktuse aja põnevust uue semestri noorliikmete etteaste. Õhtul toimub piduõhtu, kuhu on lisaks
seltsiliikmetele oodatud ka kaaslased ning külalised teistest akadeemilistest organisatsioonidest.
Ka piduõhtul peetakse kõnesid ning samuti esitatakse tegevseltsi ja kordusetendusena noorliikmete etteastet.

Piduõhtule järgneva päeva hommikul meenutatakse lahkunud seltsiliikmeid nende kalmudel ning
hiljem kogunetakse Seltsi, et kohvitassi kõrval jagada muljeid möödunud aastast, aastapäevast
ning arutada tulevikuplaanide üle.

Juubel

2011. aastal tähistas ENÜS 100. juubelit. Kuna tegu oli suurema aastapäevaga, siis ka tähistamine
oli tavapärasest mõnevõrra suurem. Juubelinädala raames avati Seltsi ajaloole pühendatud näitus
Tartu Ülikooli raamatukogus, esitleti Seltsi ajalooraamatut ja korraldati ENÜSi juubelikonverents
„100 aastat – vähe või palju?!“. Konverentsil kõneleti vananemise filosoofilistest, bioloogilistest
ning sotsiaalkultuurilistest aspektidest. Ettekannetega esinesid ja diskussioonpaneelis osalesid
mõjukad Eesti ühiskonnategelased ning ENÜSi vilistlased: Evelin Ilves, auvil! Maret Truuvert,
vil! Kairi Kreegipuu, Kauksi Ülle ja diskussiooni juhatas professor vil! Margit Sutrop.

Juubelinädal lõppes piduliku aktusega Tartu Ülikooli aulas ning piduõhtuga Tartu
Ülikooli Ajaloomuuseumis.

Ühised tegevused vilistlastega

Vilistlaspäev

Vilistlaspäev on aasta üks olulisemaid sündmusi Seltsis, millele pani 1925. aastal aluse toonane
ENÜSi vilistlaskogu. Kui aastapäeva võib pidada pigem tegevseltsi peoks, siis vilistlaspäeval
on pearõhk meie vilistlastel, ilma kelleta ei oleks Selts terviklik. Vilistlaspäeval toimub aktuse
vormis koosolek, kus antakse ülevaade kõigi Seltsi üksuste (sh tegevseltsi, vilistlaskogude ja
väliskoondiste) tegemistest möödunud aastal, samuti arutatakse edasiste tegevuste ja plaanide
üle. Seltsi vilistlaspäeval on akadeemilise kõne pidamise au mõnel Seltsi vilistlastest.
Niisamuti kui aastapäeval, hoiavad ka vilistlaspäeval põnevust üleval uue semestri noorliikmed,
kes esitavad oma etteaste.

Suvepäevad

Üheks väga oodatud ürituseks vilistlastega on Seltsi suvepäevad augustis, mille
idee pärineb II maailmasõja eelsest ajast. Seltsi suvepäevad toimuvad erinevates ilusates
Eestimaa paikades. Suvepäevadel on tavaks olnud ühendada meeldiv seltskondlik koosviibimine
hariva poolega, seega toimuvad suvepäevadel erinevad seminarilaadsed arutelud. Näiteks on
arutatud teemal “II maailmasõda Eesti noorharitlaste saatuse kujundajana (ENÜSi liikmete näitel)”
ja räägitud mälust selle erinevates vormides ja erinevate distsipliinide vaatenurkadest.
Suvepäevad muudab eriliseks põlvkondadevaheline suhtlus ja mõnus soe õhkkond.

Jõulupidu

Seltsis peetakse igal aastal koos vilistlastega ka jõulupidu, mida korraldatakse
vaheldumisi tegevseltsi ja vilistlaste poolt. Jõulupeod on aastate lõikes küllalt
eriilmelised, kuid alati on tore Seltsi vilistlastega jõululaule laulda, toitudel
hea maitsta lasta ning huvitavas ja harivas vestluses osaleda.

Ühiskondlik tegevus


Seltsi üheks tähtsamaks ülesandeks on pakkuda liikmetele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks,
mistõttu on Seltsi tegevus suunatud eelkõige sissepoole. Olles avatud ühiskonna arutelude üheks
foorumiks, kujundab Selts oma liikmetes küll osaleva hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes, kuid tänu
suurele ja mitmekesisele liikmeskonnale on vähe asju, milles Selts saaks organisatsioonina seisukoha
võtta. Nii ei ole Selts kollektiiv kollektiivsete seisukohtadega, vaid ühise tegutsemise vorm,
kus kõigil on võimalik oma seisukohta luua, hoida ja kaitsta.
Seltsis leidub siiski alati ka
inimesi, kes soovivad üheskoos väljapoole suunatud tegevust arendada.

Viimasel perioodil on Seltsi väljapoole suunatus aina enam kasvanud. Korraldatud on mitmeid
avalikke üritusi: seminar „Kelle probleem on prostitutsioon?“ (koostöös TÜ eetikakeskusega) ja
konverentsid “Kas rahvuslikkus liidab või lahutab?” ning “Suhkrust ja jahust ja maasikavahust Eesti haridus”. Samuti korraldati projekti „Rohkem naisi poliitikasse“
raames erinevaid avalikke vestlusringe ja anti välja raamat “Eesti Vabariigi naisministrid”.
Aruteluõhtuid, kuhu esinema ja üksteisele oponeerima kutsutakse oma ala spetsialiste, on
peetud mitmetel ühiskonnas aktuaalsetel ning valulikel teemadel, nagu “Abort – miks? Kelle asi?”,
“Eutanaasia – kas mõrv või halastamine?”, “Kes loeb minu e-maile?”. Enamasti toimub semestri
jooksul vähemalt üks avalik aruteluõhtu.

Tahtmine ühiskonnas aktiivne olla väljendub ühtlasi ka heategevuses: detsembrikuus on
tavaks tore piparkookide küpsetamine ning laule täis õhtu Tartu Kristliku Noortekoduga,
samuti võetakse aktiivselt osa Teeme Ära talgutest ja teistest heakorratöödest.

Suhted teiste akadeemiliste organisatsioonidega


Eesti Naisüliõpilaste Selts kuulub Üliõpilasseltside Liitu (ÜL), mille tegevustest
väga aktiivselt osa võetakse. ÜL korraldab akadeemilise aasta jooksul väga erinevaid
üritusi: ÜL-i talve- ja suvepäevad, matkad, samuti tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi
ning emakeelepäeva, toimuvad ettekandeõhtud ning ühised laulu- ning noorliikmetunnid.

Selts korraldab ning võtab osa lisaks eelnimetatule ka teiste akadeemiliste organisatsioonide
üritustest. Vastastikuseid temaatilisi üritusi on korraldatud kõigi akadeemiliste organisatsioonidega.
Traditsioonilistena võib märkida iga-aastaseid üritusi: korp! Amicitiaga naistepäeva tähistamine,
üheskoos vere loovutamine korp! Fraternitas Liviensisega, suvise jalgrattamatka korraldamine
korp! Rotaliaga ja sügismatka korraldamine korp! Tehnolaga. ENÜSi liikmed on aktiivselt osalenud
ka akadeemiliste organisatsioonide teatrifestivalil INTRO, kust lisaks eriauhindadele on viiel
korral ka peaauhind võidetud, samuti osaletakse ÜS Raimla korraldataval dresiinirallil.

Üheks akadeemilise maailma suursündmuseks võib pidada volbrit, millest ka Selts aktiivselt
osa võtab. Selts osaleb volbrirongkäigus, seejärel on tavaks saanud ühine lõuna- või õhtusöök.
Õhtul korraldatakse Seltsis temaatiline volbriöö ning hiljem on võimalus tutvuda ka teiste
organisatsioonide volbripidustustega.

Lisaks aruteluõhtutele on akadeemilises maailmas tuntuks saanud Seltsi korraldatavad lauamänguõhtud.
Enamasti korraldatakse semestris vähemalt üks akadeemilistele sõpradele ning vahel ka
laiemale avalikkusele avatud lauamänguõhtu, mis on saavutanud suure populaarsuse.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsil on kaks sõprusorganisatsiooni: Rootsis Västmanlands-Dala Nation (V-Dala)
(www.v-dala.se) ja Soomes Eteläsuomalainen osakunta (ESO) (www.etelasuomalainenosakunta.fi).
Sõprusorganisatsioonidega hoitakse pidevalt kontakti ning osaletakse üksteise suurematel üritustel.

TAGASI ÜLES ↑

GALERII
•••

Meie seltsis toimub alati midagi põnevat ja pildistamist väärt.
Siit leiad valiku huvitavaid pilte meie üritustelt!

LIITUMINE
•••

Kui Sa tahaksid Eesti Naisüliõpilaste Seltsiga lähemalt tutvuda, siis parim viis
seda teha on tulla meie külalisõhtutele, kus tutvustatakse lähemalt ENÜSi põhimõtteid,
ajalugu ja tegevust. Külalisõhtutele võib tulla mõnusalt uudistama, aga need pakuvad
ka võimaluse Seltsi liikmeks kandideerida. ENÜSi liikmeks võivad astuda kõik
akadeemilist kraadi andvas kõrgkoolis õppivad naised.

Reeglina toimub semestris kaks külalisõhtut. Selle semestri toimumisajad leiad SIIT

***

Kui oled käinud Seltsi külalisõhtutel ning soovid meiega liituda, saada täidetud avaldus (vorm) ja vabas vormis elulookirjeldus aadressile enys@enys.ee.
Kaasa võta avaldus (vorm) ja vabas vormis elulookirjeldus.
Avalduse ja elulookirjelduse võid enne liitumisõhtut saata aadressile enys@enys.ee.

Kui soovid ENÜSi liikmeks astuda külalisõhtutel käimata,
võid selles osas ühendust võtta Seltsi noortevanemaga (noortevanem@enys.ee).

Kõiki tekkinud küsimusi oled teretulnud siinsamas esitama, vajutades allolevat nuppu.
Küsi julgesti!

VÕTA ÜHENDUST!

UUDISED
•••

🌌Kuidas sina oma nutiseadet kasutad? On tõenäoline, et jälgid meid praegu läbi väikese ekraani, oodates bussi või kuni mikrolaineahi su toidu soojakskeerutanud on. Kui kaugele viib nutiseade sinu mõtted ja kui kiiresti nad tulevad sinu juurde tagasi? On sul veel küsimusi?☄️Esitleme teile meie konverentsi "Tarkus Taskus" esimesi esinejaid:Andra Siibak, Veronika Kalmus ja Maria Murumaa-Mengel arutlevad pärast oma ettekandeid "Nutielu" teemal ning leiavad ka vastuseid sinu küsimustele.⭐️Tule kohapeale, ülekande ühisvaatamisele või jälgi läbi koduse ekraani!Tarkus Taskus üritus: fb.me/e/1caJYsod6Ühisvaatamine Tallinnas: fb.me/e/10uKbRHR8Koduleht: enys.ee ... Vaata rohkemVaata vähem
Loe tervet postitust
Mida arvavad Seltsist tegevliikmed? Kas nad näevad Seltsi samamoodi kui vilistlased? Küsimustele vastab õenduse tudeng ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi abijuhataja Liis Antsi.-Miks sa astusid Seltsi? Paar aastat tagasi ENÜSi külalisõhtule sattudes leidsin eest vahva seltskonna, kes mind kiirelt omaks võttis. Seltsis tunnetan enda rolli ja vajalikkust, samas on akadeemiline maailm “minu Tartut” suuresti avardanud. -Mida on Selts sulle andnud?Semestri kaupa erinevaid ameteid kandes, alguses väiksemaid ning nüüd juhatuses olles olen pidevalt arenenud. Olen õppinud, kuidas kirjutada korrektse vormistusega avaldusi, kuidas toitlustada kümneliikmelist rattamatka seltskonda, kuidas toimida remondi jooksul tekkivate tagasilöökidega või millised on klassikaliste seltskonnatantsude sammud. Tänu Seltsile olen avatum ja julgem.-Mida tähendab sinu jaoks olla Seltsi liige? See on vastutus ja uhkus organisatsiooni suhtes. ENÜSi liikmena on mul hulga seltsiõdedest eeskujusid, kellega arutleda maailmas toimuva üle. Seltsis olles näen, et mida rohkem teed, seda rohkem ka jõuad. ... Vaata rohkemVaata vähem
Loe tervet postitust
Head Eesti Naisüliõpilaste Seltsi sõbrad!Kutsume teid tähistama meie 110. aastapäeva konverentsiga, mis leiab aset 2. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses. Meile esineb viis huvitavat teadlast, kes on uurinud sotsiaalmeediat, sotsiaalmeediast loobumist, õpiedukust uute tehnoloogiatega, aga ka ootamatumaid teemasid.Näiteks saame vastuse küsimusele, mis on ajakihistumine. Lähiajal tutvustame teile ettekandjaid põhjalikumalt, kuid siin on esimene ülevaade programmist.Märkige ennast osavõtjaks ning ootame teid juba kahe nädala pärast raamatukogus!Ürituse Facebooki lehekülg: fb.me/e/1caJYsod6 ... Vaata rohkemVaata vähem
Loe tervet postitust
Üleskutse ühisele panustamisele!Eesti XIV Riigikogul kulus ligi aasta valimaks Kultuurkapitali rahaabivajavaid rahvuskultuuri objekte, mille ehitamist toetataks samal põhimõttel nagu KUMU, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, ja Eesti Rahva Muuseumi hoonete ehitamist. Paraku ei jõudnud Riigikogu koosmeelele, et lisada teiste taotlejatega võrreldes suhteliselt väikest summat küsinud Anu Raua loodud pärandikeskus Heimtalis Viljandimaal riiklikult tähtsate kultuuriobjektide loetellu.Eestis on ajast-aega tehtud jaantõnissonliku ühistöö ja eriorganisatsioonide koostöö õlgadel suuri asju. Aitame nüüd, meieakadeemilised organisatsioonid, ühe Eesti Asja edasi ja toetame oma panusega Eesti Teaduste Akadeemia liikme Anu Raua loodud pärandikeskust Heimtalis Viljandimaal.Anu Raua rajatud keskus on eesti rahvusliku kultuuri järjepidevuse kants, siin hoitakse ja kantakse edasi käsitööoskusi, ilumeelt, nii tavainimese kui ka akadeemilisel tasandil. Anu Raua kodutalus hoitakse ka vana taluelu kultuuri.Anu Raua keskuse püsimine ja hea käekäik on meie rahvuslik-aateline küsimus, seepärast kutsume akadeemilisi organisatsioone üles akadeemik Anu Raua keskuse toetamist vedama, hoidmaks seda väljaspool poliitiliste huvide tõmbetuuli. Anu Raua keskuse rahataotlust ak!sõpradega analüüsides leidsime, et see võiks olla meie ühine ettevõtmine Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva väärikaks tähistamiseks, mis tagab Eesti rahvusliku ja riikliku järjepidevuse ühele olulisele keskusele hoo ja jõu kestma jääda ning edasi minna.Keskus vajab ühekordse paarimiljonilise Kultuurkapitali toetuse otsuse ootamise ajal abi igapäevaste kulude katmisel, suure raha ootuse saab asendada järjepideva abiga pigem nelja-viiekohaliste summade kogumisega ja vabatahtliku tööga, et üks teise järel teha ära vajalikud tööd hoonete säilimiseks. Pikas perspektiivis kulub selleks ilmselt küll kokku miljon eurot. Anu Raua keskuse Riigikogule esitatud taotluse kalkulatsioon näitab, et siin saab toimetada jõukohaste sammudega ja kohe.Esimene oluline töö on Anu Raua enda sõnul Metsavahi talu olmetingimuste parandamine, et ta saaks majutada seal oma õpilasi. Metsavahi talu peab saama ka õdusaks koduks päris metsavahile. Praeguse metsanduspoliitika ohud on korduvalt jõudnud ka Anu Raua metsaveerde. Septiku, veevärgi, kanalisatsiooni ja elektri peale kulub umbes 20 000 eurot. Kui iga Eestis tegutseva akadeemilise organisatsiooni liige panustab ühe sümboolse euro selle heaks, on see juba tulemus, kust saab edasi liikuda.Eesti Naisüliõpilaste Selts on ülemaailmselt kogumist juba alustanud ja kannab sel nädalal esimese summa Raudvara sihtasutusele üle.Mõni põhjus paljudest, miks Anu Raua Keskus on Eesti akadeemilisele kogukonnale oluline:· Akadeemik ja emeriitprofessor Anu Raud on Eesti tekstiili ja rahvusliku kunsti raudvara, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu ÜlikooliViljandi Kultuuriakadeemia õppejõud.· Anu Raud on aastakümnetete jooksul kujundanud oma põlises kodutalus ja selle naabruses paiknevates Heimtali endises vallamajas, koolimajas ja seltsimajas ning Metsavahi talus toimeka kultuuri-ja hariduskeskuse, kus toimuvad nii üliõpilaste praktikad kui ka muud koolitused.· Anu Raud on ise keskusesse investeerinud nii talle määratud riiklikud preemiad kui ka omaenda kujundatud-kootud vaipade müügist saadud tulu.· Anu Raud kinkis 2009. aastal Heimtali muuseumi riigile, tähistamaks nii Eesti Rahva Muuseumi, Eesti riigi loomise ühe alustala, 100. sünnipäeva. Anu Raua tegevus ja tema looming on andnud olulist lisa ja haaret Eesti Rahva Muuseumile ja jätkusuutlikkust tulevikus.Mõned põhjused, miks on ühistegevus akadeemilistele organisatsioonidele oluline· Anu Raua keskuse toetamine on akadeemilistele organisatsioonidele hea ühine ja avalikult nähtav eesmärk .· Oleme suure Eesti Asja algatajad ja samas annab see meilekogemust näha nii oma nina alla kui ka laiemalt, näha suurt pilti. See on oskus, mida vajab kogu Eesti.· Haritlastest liikmeskonnana on Akadeemilistel organisatsioonidelkohustus mõista eesti rahvuskultuuri tähtsust ja seda hoida.· Anu Raua Keskuse toetamine seob akadeemiliste organisatsiooneerialadeüleselt ja tugevdab sidet põlvkondade vahel.· Abikätt on vaja kohe, mitte määramata aastate pärast. Seepärastvõtkem täie tõsidusega üleskutset "Akadeemilistelt organisatsioonidelt Eesti Teaduste Akadeemia rahvuskultuuri akadeemikule!"Eesti Vabariigi riikluse taastamise eel oli ak! organisatsioonidetaasloomine üks eeldus riigi taastamisele ja seega oluline panus eesti kultuuri ja demokraatliku poliitika võidule. Meie üleskutse eesmärk on käivitada arutelu, algatada toetuse kogumine ja leppida kokku vormis (nt muuseumi sõprade selts või sihtasutus), mis seisab hea selle eest, et Anu Raua keskuse ülalpidamiseks loodaks jätkusuutlik mudel.Oleme kindlad, et abi leiab tee õigesse kohta.Eesti Naisüliõpilaste Seltsi nimelauvil! Riin AlataluENÜSi taasasutajaliige, coetus 1988 IITäiendus:Kes soovib Anu Raua keskust kohe toetada, siis saab teha ülekande: Sihtasutus "RAUDVARA" konto: EE592200221066790764 ... Vaata rohkemVaata vähem
Loe tervet postitust

KONTAKT
•••

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

Aadress: Riia 13-33, 51010 Tartu
E-mail: enys[at]enys.ee
Mobiiltelefon: +372 53 540 688

 

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi juhatus 2021-II

Juhataja – ksv! Kaisa Kärmik – juhataja[at]enys.ee
Abijuhataja – sv! Liis Antsi – abijuhataja[at]enys.ee
Laekur – ksv! Egle Kons – laekur[at]enys.ee
Kirjatoimetaja – ksv! Triinu Jakson – kirjatoimetaja[at]enys.ee
Majaema – ksv! Liis Antsi – majaema[at]enys.ee

 

Noortevanem – ül!vil! Hanna Ainelo – noortevanem[at]enys.ee
Väliskoondistega suhtleja – ksv! Merilin Lepson – valiskoondised[at]enys.ee
Kõnetoimkonna juhataja – Johanna Vana – konetoimkond[at]enys.ee
Arvutiasjatundja – Margit Kont – arvuti[at]enys.ee